LHV

Plaanis oli osta Kristoiffersenile kurki ja endale liimi. Unistuste raamatu jaoks. Kinni peab ilus noormees, keda ma põgusalt mõnelt ürituselt juba tean. Küsib pensionisammaste kohta. Pole selle vastu üldse huvi tundnud. Tean seda, et mingi sammas ja fond on lõpuks ikka kohustuslik. Vaatab arvutist, et mul ei ole seda veel määratud. Kuigi tööl käin ja saan palka. Teevad midagi vist valesti seal :P
Räägib mõnusalt mis ja miks hea on. Küsin asju ja arutame. Kihvt on. Ütlen talle viisakalt, et hea meelega räägiks taga juttu ja värki, aga pean tööle varsti minema. Et teeks selle asja juba ära.
Siit alles hakkab fun peale. Mu aadressi oli odav sinna märkida. Asju kukkus maha. Mul polnud prille ees ja üritasin ID-kaardi koopia pealt seda omale kätte võtta. Nagu minu ID-kaart oleks lihtsalt paberi peal olnud. Ega ei olnud ikka küll :D Me konkreetselt naersime nii minut järjest. Mina ja kaks LHV kutti. Panime allkirjad ja templid. Üks sai minu peale ka.