Anu-kiisu on tagasi!

Kõik läks nii, nagu eile öösel arvasin: magasin küll natuke sisse, aga rongile jõudsin; seal rääkisin endise klassivennaga juttu, Ülemistel tulin maha; leian lennujaama, kus loen raamatut. Värisen ärevusest ega suuda kaua lugeda. Tulevad Pants ja venna. Ilmub Anu teine perekond. Siltidega ja puha, naljakas kamp. Hästi fun on. Andsid ühe sildi mulle ka pihku. Seisin ja naeratasin. Arrivals'i uks avanes ja nägime Anu ja Jaanot. Kiisu kallistas mind otse kohe üle tõkke, mis inimesi Arrivals'ist välja juhatab. Kõik vihhjuu!tavad ja kallistavad. Silmad tulevad pisaraid täis. Neelan mälestuspilte ta liigutustest ja ilmetest. Umbes, et kui uuesti peaks ära minema. Sõidame kõik lõunatama ja esimest korda laivis muljeid kuulama.

Saan umbes tunni tema läheduses aega veeta, pidin bussile minema. Ja nagu ideaalis ette kujutasingi, viis Anu üks sõber mu bussijaama ära :)

Bussis

jään magama, sest öösel sain ainult 20 minutit magada ja seda ka ajast, mil pidin juba rongi poole liikuma.
Tööle jõuan 5 minti enne kõnede tegemist. Üldiselt tuleme varem kohale, räägime juttu, elame sisse ja poolest hakkame kõnesid tegema. Lohisesin nagu kooli kunagi ja feikisin üliodavalt entusiasmi. Killer uni. Nälg paneb vihastama inimeste peale. Kui boss peaks mu kõnesid kuulama, saan vist noomida. Ma ei sõimanud kedagi, aga ütlesin ühele naisele: "Jah, ma kuulsin Teid juba esimesel korral." Seda mitte enam kõige soojema häälega. Samuti on mu ilusat-õhtut-teile-ja-kõike-head! ülifeigiks muutunud. Nagu ülepingutatud. Kui mulle keegi sellise hääletooniga seda ütleks, loeksin küll välja, et need sõnad tähendavad tema jaoks midagi muud. Saan 3? tellimust. Ei mäletagi, SA oli odav, sittagi pappi ei tulnud. Kui ma teeksin seda tööd eesmärgiga raha saada, oleksin närvihaige valmis.
Sõidan kõju, Kadrinast tulevad peale ema ja vend. Räägime juttu. Ma solvun ülimalt, sest on umbes 2 asja, mida ma ei suuda taluda ja without fail mind iga jumala kord kettasse ajavad. Sellistel puhkudel ei loe isegi see, kas olen näljane ja väsinud. Situatsioon pole oluline. Jõuan koju, vedelen voodis. Emotsen, et oma viimased 10 eurot ühe päevaga transpordi peale kulutasin. Vajun kiirelt magama. Täna/praegu ei loe ennast puhanuks, sest mind äratas kõne, mille sisuks oli megarandom asi, mida ma kellegi eest tegema peaksin. Seega olen juba praegu vaenulikus tujus ja tahan tüli norida. Samuti on nõme see, et enne, kui mu käsi telefoninigi jõudis, ütlesin: "Tere õhtust, mina olen..."
Siis tuli aju juba tagasi: "ma pole ju tööl. nojah"
Tahaksin enne tööd saavutada imelise joobe ja auto alla jääda. Aga arvatavasti loen eeskujulikult raamatut ja jõuan igaks juhuks natuke varem tööle. Oh happy day.