õhk&armastus

Kell on kolm öösel. Vanas kuivainetekarbi kaane sees on terve kuhi tšekke. On poetšekke, on bussipileteid, on lotosid. Keegi tahab pakkuda, kui väga ma tahan sellega tegeleda?
Praegu on moment, kui seda valdkonda häirib takistus... Kellelgi pole aega. Kõik on tööl. Mina, Udo, emme, issi - kõik ära. Keegi ei jõua midagi arvestada ega plaani järgi süüa teha. Kõige reaalsem asi menüüs oli viimasel ajal ÕHK&ARMASTUS. Tõi 22:30 näljasele näole naeratuse küll. Ühel päeval oli antud valik menüütahvlilt kadunud. Tahtsin teada miks. Vastuseks tuli sõbralik "otsa sai".

Mida rohkem aega möödub esimesest tööpäevast, seda vähem ma hoolin.
Enam ei ärka 8. Ärkan 12.
Enam ei vaevu krohvi ega ripsmetuššiga. Hea, kui enam-vähem esinduslikud riidedki selga saavad.

Arvasin, et inimesi häiriks, kui megasuvalt bussijaamas pildistan. Kas huvitab?

Soovisin tööl kena päeva jätku esimese "ei" järel. Praegu juhin kõnesid, kuhu tahan.
Punastasin, kui bussijuht tegi kommentaare nagu "oiii, kui külmad käed Sul on!" Lisas natuke pervo naeratusega: "Tähendab, et süda on soe". Täna andis raha valesti tagasi. Tõi vabanduseks, et jäi mind vaatama. Naersin ja ajasin rõõmsalt sipsu juttu temaga.

Kui lugesin bussijaamas raamatut ja keegi (MA EI TEA; MIS VÄRK ON INIMESTEGA; KES PEAVAD SEISMA PINGI KÕRVAL + MINUL VALGUSE EES. ISTUKS SIIS JUBA ÄKKI????!!! MIKS ON VAJA SEISTA PINGI VAHETUS LÄHEDUSES???) mulle ette jäin, talusin seda viisakalt. Täna istusin lihtsalt teisele poole inimest. Hakkas vist ebamugav, sest tal oli vaja nüüd mujal seista. Score igal juhul.

Saan täna Anu näha.
Kõnnin Kadrina, sõidan rongiga Ülemistele, jalutan lennujaama, loen raamatut, kallistan Anu&Jaanot, saan bussijaama viidud, loksun Rakverre, lippan kontori, teen tööd, vean end tagasi bussijaama, astun bussi ja Ristamäel maha, ruttan koju. Magan.
Hea päev? For sure! Jama aint, et aega ega raha pole, et süüa. Õhk ja armastus, baby :) dream and a drive